Kus ma olen kümne aasta pärast?

Väga paljud, kelle blogisid ma jälgin/jälgida üritan, on hakanud viimasel ajal igasuguseid väljakutseid tegema. Ma hetkel ei mõtle ainult seda fotode oma, aga on ka erinevaid temaatilisi väljakutseid. Kes kirjutab igapäev midagi enda kohta, kes on võtnud vastu ülesande pajatada oma lemmik sarjadest/filmidest. Tundub, et sügis on inimesed õuest tuppa ajanud, väljakutseid vastu võtma. Isiklikult olen igasuguste väljakutsete poolt, lõpetasin just 100 õnneliku päeva üles pildistamise instagramis ja ausalt öeldes on natuke võimas tunne küll. Eriti kuna ma olen pidevalt erinevaid ülesandeid ainult poolikult teinud. Alustan suure hurraaga ja poole pealt läheb juba asi hapuks.

Ühes postituses, mida täna lugesin, vastati küsimusele “kus ma olen kümne aasta pärast?” ja see pani mindki mõtlema. Kui ma alustaks kuu aja tagusest hetkest, siis selle küsimuse peale hakkaksin suure tõenäosusega nutma ja tõmbaksin teki all kerra, lootes, et mulle kukub iseenesest mingi hea võimalus sülle. Võib öelda, et põhimõtteliselt tegelikult kukkuski. Kuigi see võimalus pole see, mida ma oleks ise enda tulevikku planeerinud. Nüüd küll kindlasti, aga siis oleksin pigem pikalt saatnud. Kuid, sai mõeldud kõvasti ja lasin ka sõbrannal kaarte panna (meeleheitliku küsimuse puhul oleks vast igaüks valmis suunamiseks erinevaid võimalusi proovima). Nüüd ma siis tegelen oma VÕIMALUSEGA.

Ütleks, et tööd on palju ja kui ma nüüd kuu aja tagusest hetkest tulen praegusesse momenti, siis on ikka raske küll. Kohati olen pettunud enamikus inimestes, kes mu tutvusringkonda kuuluvad, aga ma leian, et see käib asja juurde. Tean, et sihikindlus viib eesmärgini ja vaadates neid inimesi, kes mind nüüd ümbritsevad- mitte midagi pole takistuseks. Tunnen juba edu lõhna!

Seega, kus ma olen kümne aasta pärast? Ausalt? Hetke plaanide järgi olen muretu. Olen seal, kus tahan. Teen seda, mida tahan. Teen, kellega tahan, millal tahan.

Kui Sa nüüd loed ja mõtled, kuidas ma olen hulluks läinud, siis jagaksin Sinuga ühe võimsa mõttetera- väikeste unistuste unistamine võtab täpselt sama kaua aega kui suurte unistuste unistamine, seega miks aega raisata ja väikselt unistada?

Kaunist neljapäeva jätku! 😉

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s