Nädala nali.

Alguses mõtlesin, et kirjutan lihtsalt selle lühikese dialoogi siia, kus ma siis suutsin uskumatult kavalalt nalja teha, kuid leidsin, et võiksin siiski väikse juttu lisaks kirjutada.

Esiteks tahtsin rääkida üleüldse oma huumorist. Mulle kohutavalt meeldib nalja teha ja kirsiks tordil on see, kui keegi peale minu ka pärast naerab. Mäletan, kuidas kunagi üks tuttav ütles: “Tüdrukud ei tee kunagi nalja, nad ainult naeravad.” JA SEE SOLVAS MIND. Sest suurepärane tunne on kedagi naerma ajada. Kahjuks ei ole mind õnnistatud huumorisoonega, mida massid mõistaksid. Tihti naerangi oma naljade üle üksi. Sellepärast olen endale omastanud mõtteviisi- ah savi, jääbki rohkem naeru mulle.

Teiseks räägiks nendest olukordadest, mis pärast möödumist pikalt painama jäävad. “Ah, miks ma ometi nii või naa ei öelnud?” Kui keegi näiteks solvab ja ma lihtsalt pika pilguga otsa vaatama jään, selle asemel, et midagi vastu öelda ning siis aastaid pärast seda juhtumit kummitavad mind erinevad laused, mis ma enda kaitseks öelda oleks võinud. Olgu, kasutan mitte nii musta stsenaariumit. Tihti on seltskondades doomino naljad (ehk on selle jaoks ka mingi õigem väljend, aga ei suutnud meenutada ega paremat leiutada). Keegi teeb nalja ja siis järgmine lisab midagi ja siis jälle järgmine jne. Tekib katkematu nalja jada. Mingi hetk, loogiliselt, see vaibub, sest tulevad uued jututeemad/naljad ning, kuidas ma siis pärast õhtul voodis vedeledes hakkan mõtlema, kuidas veel mõnda nalja oleks edasi teha saanud.

Täna oli siis selline päev, kus ma sain teha nalja, mis ajas peale minu veel mitu inimest naerma ning oli olukord, kus see nali oli selline vastus, mis mind pärast piinama ei jää. Sest, well done Sigrit, well done.

Alustuseks tegin mingisuguse mitte nii ägeda nalja ja keegi ei naernud.
Mina: “Come on, see oli ju hea nali?”
Sõbra ema: “Mis Sa õpid nalja tegema vä?”
Mina: “Ei, mina juba oskan nalja teha. Teised alles õpivad nendest arusaama.”


Loodan, et pealkirjaga kellegi nalja ootust liiga üles ei haipinud. Ise andsin endale ühe mõttelise “kõrge viie” ja võin tänase õnnestunuks lugeda.

Advertisements
Posted in Elu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s