Need tüütud küsimused.

Alustuseks vabandan inimeste ees, kes viimase paari nädala jooksul on mind telefonitsi kätte püüdnud saada. Kuna ma ligi kuuaega ainult telefoni otsa rippusingi, siis pole nüüd viitsinud seda kaasas tassida. Asi pole selles, et ma kedagi väldiksin või meelega kõnesid eiraksin- ma lihtsalt hoian telefoni endast eraldi. Nii, et ärge mu eemale hoidmist isiklikult võtke.

Käisin nädalavahetusel Rootsis, peika õe pulmas. Kõik oli väga ilus ja armas! Pruutpaar oli metsikult vaeva näinud ning tulin sealt tagasi väga positiivse energiaga laetult. Püüdsin isegi pruudikimbu kinni. Minu jaoks oli see teine kord pulmapeolt koju tulla kimbuga. Mitte, et ma nüüd paaniliselt abielluda tahaksin, aga kimbu saamine tekitab minus umbes pool protsenti kindlama tunde, et kunagi tulevikus see siiski tuleb. Pulmi lähitulevikku siiski ei planeeri. Kuigi küsitakse palju.

Kui ma veel vallaline olin, siis küsiti minult pidevalt: “Noh, Siku, keegi silmapiiril ka on vä?” Igas seltskonnas/üritusel vms pidi keegi ikka küsima, kuidas mul vastassooga lood on. Nüüd, olles suhtes ja elades nooremehest eraldi, on tüüpküsimuseks oma kodu. Millal siis ikka need leivad ühte kappi pannakse? Või kõige totakam versioon antud info saamiseks- kas te kokku kolida pole mõelnud?- Ei ole, mõtlesimegi, et suhte värskena hoidmiseks oleks vajalik siiski eraldi elada. Olles peikaga koos olnud üle aasta on see meil pidevalt jutuks. Paraku on üürihinnad kõrged ja kuna tema käib täiskohaga koolis ning minul stabiilset töökohta ei ole, siis lükkub see edasi. Kui me muidugi just koos kuskile kuusealla ei koli. Leivad oleksid siis vähemalt ühel oksal.

Muide, olen täheldanud ka seda, et kui vallaliselt silmapiiri kohta küsida ja inimene vastab, et tal hetkel pole kedagi kuskil piiril paistmas, siis küsijal hakkaks justkui kahju. Tekib selline ebamugav olukord, kus küsija tunneb end halvasti ja leiab, et ta peaks nüüd mingil määral lohutama ja ütleb midagi sellist nagu: küll Sa ka kellegi leiad või, et igaühe jaoks on kuskil keegi või, et iga pott leiab kord oma kaane vms. Tean mitut inimest, kes on hetkel oma eludega kohas, kus nad ei tahagi kedagi enda kõrvale või tahavad oma enda elu korralikult jooksma saada.

Tean seda, et kui me nüüd peikaga kolimegi kokku, siis saan hakata vastama laste teemalistele küsimustele. Kindlasti küsitakse ka pulmade kohta, aga kuna see tänapäeval nii levinud ei ole, siis ikka perelisa. Kuigi minu emalt küsiti täna, kas ma olen juba tanu alla saanud.

Kui ma pulmi lähitulevikus veel pidada ei tahaks, siis laste plaan on veel kaugemal. Kui üldse. Mulle väga meeldib ühe mu sõbranna mõtteviis, et enne võiks enda elu enamvähem paigas olla kui siia ilma kedagi uut tuua. Olen küll kuulnud palju ütlust, et õiget aega laste saamiseks ei olegi, tulevat siis kui tahavad. Siiski ma ei poolda ka “ah, las see laps tuleb, küll pärast vaatame, kuidas hakkama saame”-suhtumist.

Õnneks mina isiklikult veel laste teemalistele küsimustele vastama pole pidanud. Küll aga olen kuulnud kuulujutte minu ema vanaemaks saamisest. Eeldan, et inimesed, kes otse küsima ei tule, spekuleerivad ise ja jagavad oma oletusi tõepähe edasi.

Olen isegi rumalaid küsimusi küsinud. Kohati on tunne, et vana tuttavat kohates peabki kohe eraelus surkima hakkama. Olgu selleks siis edasi õppimine, suhted, abielu, lapsed, oma kodu vms. Neile küsimustele on tegelikult nii tobe vastata, vähemalt mul. Kahjuks ma ise vahel ei mõtle, et ka teistel on kindlasti ebamugav analoogsetele küsimustele vastata. Näiteks kui kohtasin kunagist kooliõde, kellel hetkel on imearmas väike tütar ja ma pidin kohe küsima, et kas teine ka juba plaanis on.

Kindlasti on inimesi, kel pole selliste uurivate küsimuste vastu midagi. Mida Sa ikka muud oskad küsida inimeselt, kellega näiteks mitu aastat suhelnud pole? Mina isiklikult üritan edaspidi selliste küsimuste küsimist vältida. Võib-olla ma polekski sellele kõigele üldse mõtlema hakanud kui minu abiellumine hetkel nii suure luubi all poleks.

Niisiis, kokkuvõtvalt, heameelega elaksin peikaga koos kui rahaliselt võimalik oleks. Samad lood on ka autokooliga. Pulmi nii pea ei plaani- ma pole kihlatudki. Kuna see juhtub? Sellele mina vastata ei oska. Loodetavasti mitte liiga ruttu ega liiga tulevikus. Lapsi ma hetkel üldse ei tahaks, räägitakse, et see aja jooksul muutub. Viie aasta plaanis ma neid igaljuhul ei näe.

Said vist kõik tüüpküsimused vastatud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s