Lubadused uueks aastaks!

Ma tean, et on klišee anda uue aasta lubadusi. Suuremalt jaolt neid kas ei täideta üldse või täidetakse poolikult. Mul õde ütles, et kui tahad midagi muuta, muuda kohe- mille jaoks oodata uut aastat? Mis muidugi on iseenesest väga õige lähenemine. Siiski, isiklikus mõttes, on uus aasta sümboliseerinud alati uut algust ja puhast lehte- hea aeg, millegagi alustada. Raamatus nagu algaks uus peatükk. Üks asi, miks mulle veel meeldib 1.jaanuaril erinevate projektidega alustada on see, et siis mul on natuke nagu ettevalmistuse perioodi. Uue aasta lubadused on minu puhul tihti natuke pikemalt ette mõeldud. Isa ütles juba Novembris, et tema tahab ka 2015 oma elus väikeseid ümberkorraldusi teha ja peab selle mõttega nüüd harjuma. Pidavat lihtsam alustada olema.

Ma tean, et paljudele ei meeldi lubadusi anda- erinevatel põhjustel. Eks inimesed olegi erinevad. Üsna pikalt vältisin ka mina igasuguste lubaduste andmist- eriti just endale- sest kui ma seda pidada ei suutnud, siis ebaõnnestuja tunne oli kohe kohal. Seekord olen pikalt analüüsinud, mida ma siiski tahaks saavutada: eraeluliselt, tööalaselt, isiklike saavutustena. Loendaks mõned siis üles.

1. Olla vähem armukade.
Oii, kui armukade ma olla võin. Vahel vaatan end kõrvalt ja tunnen ära selle nõmeda armukadetseja, kellest Naisteka foorumites pidevalt kirjutatakse. Ma ei taha olla selline! Ausalt öeldes olen vahel juba suuteline olukorda ennetama- seega edusamme juba on.

2. Olla tervislikum.
Lugesin kord kusagilt, et 80% inimestest lubavad aastavahetuseti hakata tervislikumaks. Ka mina olen seda teinud kuskil 7 aastat järjest? 8 võib-olla? Ja ma jäängi seda endale lubama seni, kuni ma endale ükskord nö “munad kasvatan” ja tervislikuks hakkan. Ma tean, et see pole lihtne ja vajab väga palju pühendumist. Ehk on just 2015 see maagiline aasta, mil ma saan lõpuks bikiinivormi.

3. Osaleda vähemalt 3-l jooksuüritusel.
Eelmisel aastal osalesin Maijooksul, sel aastal osalesin lisaks eelpool nimetatud üritusele ka SEB sügisjooksul. Märkimisväärseid tulemusi polnud, aga tunne oli võimas!


4. Sooviks leida korraliku töö.

5. Sooviks kolida oma noormehega kokku.

6. Külastada mõnda uut kohta.
2012. aastal võtsin vastu lubaduse, külastada igal aastal mõnda sellist kohta, kus ma varem käinud polnud. Selleks ei pea ilmtingimata olema välisriik- Eestiski on palju kohti, kus ma käinud pole. 2012 oli selleks kohaks Pärnu, 2013 Hiiumaa, sel aastal jällegi näiteks Norra.

7. Peaksin olema vähem avatum ja vähem usaldav.
Eks see usalduse probleem ole vist ka üsnagi laialt levinud. Olen selle ja eelnevate aastate jooksul õppinud, et mida vähem Sa usaldad, seda parem. Ma küll ei arva, et üldse mitte kellegi usaldamine hea oleks. Vahel siiski on vaja kellegagi rääkida- ja mida kiiremini Sa oma(d) inimese(d) ära tunned, seda parem. Jääb lihtsalt väga palju vitsasid saamata. Olen pidanud oma lähedaste ringkonnas kahjuks väga suuri kärpeid tegema ja paljudega ei saa ma enam suhelda nagu vanasti.

8. POSITIIVSUS!
Isegi kui ma olen oma usaldusringi koomale tõmmanud, ei tähenda see, et ma hakkaks ülbeks või vastikuks. Ma pigem tahaks olla positiivne ja saada aru, miks inimesed teevad vahel nii nagu nad teevad. Ma tahaks, et väiksed asjad ei viiks mind endast välja ja elu oleks tõesti lill. Mõtlemine muudab palju ja seda ma olen endale ka lubanud ikka aastaid. Kuid eks see iseenda muutmine ole üks raske töö.

Eks neid lubadusi ole natuke veel, aga need on need põhilised. Üks aasta võib õpetada ja muuta metsikult palju. Seega loodan, et uuel aastal on oodata kõike kõige paremat! Nii minul kui Sinul.

Advertisements

7 pilti.

Olen viimase kahe kuu jooksul näinud Tumblris erinevate inimeste poolt tehtud postitusi teemal “2014- seven selfies.” Otsustasin ka neist inspireerituna analoogse postituse teha. Kuna ma teen endast telefoniga üsna harva pilti (vahel mõni on instagrammi ikkagi sattunud), siis otsisin välja seitse pilti, mis on kellegi teise poolt minust tehtud.

Alguses lappasin oma pildikaustu läbi mõttega, millise pildi juurde oleks midagi ägedat kirjutada. Avastasin, et nii mõnigi lootu pilt meeldib mulle sootuks rohkem kui mõni looga pilt. Seega võtsin endalt igasugused piirangud maha ja valisin need pildid, mis mulle reaalselt kõige rohkem meeldivad. KUIGI oli ka napilt välja jääjaid.

veebruar1. Kommentaariks pole suurt midagi öelda. Mulle meeldib Lucy ja mina vahel talle ka.

aprill2. Mulle meeldib selle pildi juures kõige rohkem see, et võrreldes kõikide teiste piltidega on see kuidagi teistsugune. Ütleks lausa, et sügavam.

mai3. Mulle meeldivad need hetked kui ma saan olla mina. Ma ei pea ennast tagasi hoidma ja üritama kellelegi mingit muljet jätta. Eriliselt meeldib mulle see, et ma olen suutnud enda siseringi jätta just need inimesed, kelle juures ma saangi olla mina. Ma ei pea läbi mõtlema, mida ma ütlen või teen- ja ÜLE PRAHI ÄGE on veel see, kui keegi mõne mu krutskituuriga kaasa tuleb. Aitäh teile, mu veidrikud!

august4. NORRA! Aasta vaat, et kõige vingem aeg.

IMG_68985. Üks parimaid pildisessioone, mis mul olnud on. Valik erinevate fotode vahel oli väga suur. Terve aasta jooksul tehtud piltidest, on see konkreetne minu lemmik.

detsember (2)6. Armastus!

detsember7. Sest see pilt on nii Tumblrilik.

Norra pildi tegi Siim ja kõik teised on mu õe pildistatud. Aegajalt me Sirliga ikka satume kaameraga kuskile keset metsa, et proovida võimalikult ägedaid pilte teha. Kindlasti ka uuel aastal.

Tahtsin algselt sellest pildi postitusest teha tag-i. Äge oleks vaadata, mida teised blogijad suudavad oma 2014 albumitest leida. Sealsamas leidsin, et kuna see oleks üsna tühi üritus, siis las olla vaba voli. Ei hakka kedagi siia ära märkima!

Mõnusat aastavahetuse ootust!

17.12.-21.12. Hiiumaa: Pildid

DSC_0093_zps7d13632c
Võin julgelt tunnistada, et hetkel on mu lemmik paigaks Eestis Hiiumaa. See on minu jaoks erilise tähendusega koht, sest olen seal alati saanud muud mured ja pinged maha keerata. Parimaks Jõulukingiks saabki siis ainult olla väike puhkus seal. Lihtsalt niisama olla, sarja (mõtlengi ühte konkreetset)/filme vaadata, natuke looduses olla (tõesti natuke, sest tuul oli hullumeelne) ja, mis kõige olulisem- oma ägedaima inimesega kahekesi aega veeta.

collage
Kui ma nüüd aus olen, siis mina ei jaga pildistamisest midagi, aga peegelkaamera käes on fotograafi tunne küll. Ma ei tea siiamaani, mida see “säriaeg”-ki täpselt tähendab.

DSC_0150_zpsac1d2a6e
DSC_0214_zps0d59a8e6
Need ülemised pildid on minu ajaviide ajal kui peiks kalapüüdis. Kuna tuul oli tõesti väga hull, siis käisin vahetevahel autos istumas- seal oli soe. Üldiselt oleksin muidu ise ka õngega kai ääres seisun (jah, ausalt Siim).

GOPR6011_zps158cf5cf
Eks neid palme seal vihmametsas oli tõesti väga palju.

GOPR6000_zpse5dea6ab
Ära väsides tuli muidugi väike televiisori vaatamise paus teha, aga millegi pärast digiboks ei ühendanud end ära.

Aitäh vinge aja eest! 😉

Unenägudest.

Kõik oli maha jäetud. Jooksime kaaslasega (vist oli vend) ühte neist paljudest hüljatud majadest. Istusime natuke aega vaikselt, et rahulikult hingeldada ning, siis blokeerisime ukse ja aknad. Välja piiludes oli näha, kuidas kõik kohad olid zombisid täis. Tuigerdasid rahulikult nagu neil poleks mitte ühtegi probleemi. Otsustasin kiirelt ära käia tualetis ning kui vett peale tõmbasin, hakkas kogu maja undama. Jooksin kiirelt kompanjooni juurde ja me mõlemad teadsime, et nüüd on kellad! Kuid ma ei olnud kordagi mures. Teadsin, et nüüd on selle majaga lips läbi ja peame uue peatuskoha leidma. Ma ei olnud mures, sest mul oli minu suur roostes kirves, mida ma juba üsna osavalt kasutada oskasin. Vaatasime kaaslasega üksteisele otsa ja noogutasime, hakkame aga hagu andma! Teadsin juba, et nendest zombidest ei jää midagi järgi.

… ja just siis ma mõni nädal tagasi ühest oma sisukaimast unenäost üles ärkasingi. Olen ilmselgelt liiga palju Walking Deadi vaadanud, aga pole viga. Üldiselt mu magamisaegsed alateadvuslikud filmielamused umbes nii sügavamõttelised ongi. Tihti peale näen unes ennast koostööd tegemas inimestega, keda ma olen teadnud oma erinevatel eluperioodidel ning neid kambakesi koos nähes, tundub kõik ebaloogiline. Kuidas nad teavad üksteist? KUIGI unenägudes on alati kõik loogiline.

See loogilisus on vahel väga kummaline. Seisan keset kõrbe, ümberringi on ainult liiv ja healjuhul võid silmanurgast mõnda kaamlit näha- AGA ma TEAN, et ma olen koduhoovis, mis on kõrb-aga koduhoov- ja see on nii loogiline- kuigi tegelikult ei ole- AGA unenäos on. Või kui ma nägin unes, et olen vanas heinaküünis, igalpool heinapallid ja MA TEADSIN, et ma olen koolis. Kuigi tegelikult ju ei olnud, aga unes kuidagi nagu tead teistmoodi neid asju.

Üleeile õhtul arutasimegi õega unenägude üle. Kas me usume, et unenäod võivad tulevikku ennustada? Sirli rääkis, et igakord kui tal tuleb vastuvõtta elumuutev otsus (kas uus töö vms), siis ta näeb unes, kuidas ta sõidab läbipaistva liftiga õhus. Täitsa õhus ja kõrgel. Alguses ei osanud sellest midagi arvata, aga nüüd oskab ta paralleele tõmmata. Kui 4-5 korda on sama unenägu vahetult enne mõnda otsust tulnud, siis nüüdseks võib ju üsna kindel olla, et unenäo kordudes võib end otsustamiseks valmis seada.

Räägitakse, et võib ette näha lähedase surma- kas siis unes leinaküünalt nähes või näiteks peielauda. Surnud inimese unes nägemine pidavat tähendama ilmamuutust. Isiklikult olen vahel üritanud unenägude seletajast järgi vaadata, mida see tähendab, mida just nägin. Üldine muster on seal raamatus selline: Näed head- tähendab halba, näed halba- tähendab väga halba, näed väga halba- tähendab head.

Üks sõbranna arvas kord, et kui tema jaoks tähendab leinaküünla nägemine surma, siis see ei pruugi sama olla minu jaoks. Minu jaoks võib surma ettenägemine olla hoopis lumesadu. Soovitas unenägusid kirja panna, sest sealt võib seoseid tulla. Lõpuks mõnda unenägu nähes tead oodata, mis tulemas võib olla.

Kahjuks/õnneks mina neid ettenägelikke unenägusid ei näe. Võibolla olen näinud, aga olen kiirelt ära unustanud ja, siis pärast ei oskagi mingeid paralleele tõmmata. Kunagi kui ma väga aktiivselt palvetasin ja Piiblit lugesin, siis ühe palvevastuse sain küll unes. Enamasti siiski sõidan unes autoga (mul tegelikult lube ei ole), seiklen kuskil võsas, viimasel ajal kütin zombisid, lahendan mingisugust müsteeriumit- aga mitte midagi müstilist. Aegajalt sekka mõni õudukas ka loomulikult.

Olen mõelnud ka, et see ette ennustamine unenägudega on tegelikult udujutt ja, et tegelikult on kõik lihtsalt kokkusattumused. Kas see on loogiline, näha midagi unes ette?

PS! Seda postitust kirjutades, ütles mu vend oma toa ukselt “Täitsa pekkis, nägin nii veidrat unenägu.”

Mõned küsimused.

Mul on täna küsimustele vastamise tuju ning pärast väikest internetis tuhlamist leidsin mõned väga seosetud küsimused, millele ma nüüd rõõmsalt vastama hakkan.

1) Kuidas tänane ilm oli?
Sellise ilma kohta nagu täna, ütleb isa alati- nutune.

2) Mis on Su selle aasta Jõuluplaanid?
Kõigepealt teeme peiksiga oma privaat-jõulud Hiiumaal ning eeldatavasti oleme Jõululaupäeval kumbki oma perega.

3) Mida Sa Jõuludeks sooviksid?
Lund. Ainus soov.

4) Järgmise aasta plaanid?
Plaanid on paigas! Soovin sellel teemal tegelikult kirjutada pikema postituse, mille suure tõenäosusega viitsib ainult peiks läbi lugeda ja tema on juba niikuinii kursis nendega 🙂

5) Eilne õhtusöök?
Kaks šokolaadi kommi ja röstsai singiga.

6) Lemmik aastaaeg ja miks?
Olen sellest siin vähemalt 2 korda juba rääkinud.

7) Milliseid keeli Sa osata tahaksid?
Norra (või Rootsi) ja Hispaania, sest see on põhihoovus.

8) Sinu hetke lemmik laul?
Kui ma nüüd tõsiselt mõtlen, siis häid laule on väga palju. Siiski laul, mida võin alati mitmeid kordi järjest kuulata on Ylvise “What does the Fox say?” -ja mul pole õrnaaimugi miks.

9) Kui Sa näeksid praegu langevat tähte, siis mida Sa sooviksid?
Kas sellised soovid ei peaks mitte enda teada jääma? Ei pidavat täide minema muidu 😉

10) Lemmik asi sõpruse juures?
Naljakas küsimus. Ma arvan, et sellele küsimusele väärikalt vastata peaksin teemasse väga pikalt süübima. AGA, mulle meeldib, et on paar inimest, keda saan lugeda oma inimesteks. Nendega saab alati nalja, kuulavad mind ja igakordne jälle-nägemine tundub nagu polekski vahepeal ära läinud (jutt jätkub, kust pooleli jäi pmst).

11) Lemmik kirjavahemärk?
Kindlasti koma, sest suudan seda sujuvalt igalepoole toppida.

12) Kas Sa elaksid üle zombide ülestõusu?
Olen vaadanud piisavalt “Elavaid surnuid”, et vastata jaatavalt. Peaasi, et matchete alati kaasas oleks!

13) Kirjelda ennast viie sõnaga!
Sõbralik, jutukas, empaatiline, tujukas ja kohati natuke liiga sinisilmne.

14) Šokolaadi, vanilje või maasika jäätis?
Šokolaadi.

15) Mida Sa viimati lugesid?
Pole kahjuks paar nädalat raamatuid lugenud. Viimane raamat oli “Kolm sammu kullani”, viimane juturaamat oli “Looking for Alaska.”

16) Millised filmid tekitavad Sinus pühade tunde?
Muidugi “Üksinda kodus” kaks esimest osa. Mu õde tõi hiljuti välja, et Harry Potteri filmid tekitavad jõulutunde ja tal on õigus.

17) Lemmik õppeaine?
Koolist on küll aastaid möödas, aga kirjandus.

18) Lemmik telesaade?
Kuna sarjad ju saadete alla ei lähe, siis “The Biggest Loser.”

19) Parim sõber ja sõbranna?
Leopold? Okei, parim sõber on mu kallim ja parim sõbranna on üks tore neiu, kelle magamistuba näeb Jõuluajal välja nagu väike bordell.

20) Kohv või tee?
Oleneb olukorrast. Tee puhul sobib kõik peale musta ja kohv… kes ütleks ära ühest heast lattest?

Sobrasin ka vanades albumites.

Vanu pilte on äge vaadata, ükskõik kelle omad need ka poleks. Kuidas see aeg ikka muutunud on ja inimeste stiilid vahetunud. Ka minagi olen oma elus nii mõnegi look’i ära proovinud. Võttes nüüd eeskujuks armsa Britt’i ja ühe vahva Meloni otsustasin ka mina mõningaid oma pildiaardeid jagada.

Üsna alguses olin ma kõigepealt selline:
001

Digikaamera osteti koju kui olin 16, sellest ajast kahjuks väga palju pilte alles pole. Kunagine laua-arvuti viskas sussid püsti ja nii enamik pilte läks. Kurb, et ma siis ei otsinud võimalust pilte igaksjuhuks kusagil mujal alles hoida. Paar klõpsukest mul õnneks on jäänud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Olen elanud üle “töötleks kõik pildid üle võlli”, “mis tahes interjööris saab suurepärase reidika/orkutika” ja “must-valge is the bomb!” faasid. Kahetsusega pean märkima, et mina polnud nende tegemise ajal noor ja rumal, vaid vähemalt 19. Ehk on süüdi see, et olin internetis hiline õitseja ja 14-selt jooksin ringi mööda metsi. Muide, must-valged pildid on minu jaoks siiani väga kunstilised.

collageffff
Okei, järgmisel olen pildi tegemise aasta järgi 18.

milliondollarpic
Kõige parem on muidugi meenutada perioodi, mil ma kuulasin väga karmi muusikat ning ühe väga suure nahktagi külge naelutatud olin. Tundsin end võimsalt suits ees, Atreyu kõrva karjumas ja pikad mustad juuksed tuules lehvimas. Meigi kunsti üritasin ka sel perioodil kõige rohkem harjutada- siiani selge pole.

IMG_3789
Ja nagu iga endast lugupidav neiu, olen katsetanud erinevaid soengustiile. Olgu selleks blondid salgud, mustad juuksed või punased ja tukk. Kuidas muidu teada saab, mis kõige paremini sobib. *naerunägu*

collagedsfed
Punane on mu selle suve hoog ja hetkel mu juuksed peaksid seda teoreetiliselt välja kasvatama.

Head ööd!

Töö otsimisest.

Olen punktis, kus tahaks oma päevi natukene sisukamalt sisustada kui ma seda teen praegu. Hobi võimalusi on palju, kuid võiks ju olla korralik inimene ja minna taas tööle. Sooviks olla ümbritsetud ägedate inimestega ning tunda, et tööpäev polegi justkui tööpäev. Noh, selline unelm, mis igal teisel inimeselgi.

CV keskus on mu pidev sõber ning käin seal alalõpmata aega veetmas. Midagi asjalikku seal kahjuks küll pole, sest ma tõesti ei soovi enam tegeleda klienditeenindusega. Olen seda proovinud ning see pole üldse mulle! Samas, sooviks tegeleda inimestega. Kuidas Sa seda küll teha tahad, kui Sa enam ei taha klienditeenindaja olla?-Mõtlesin ise sama. AGA silma on jäänud nii mitu tööpakkumist, kus otsitakse näiteks värbamiskonsultanti. Või mingisugust personalijuhi assistenti. Kui raske see konsultant olemine ikka olla saab? Aidata intervjuusid läbi viia jne. OMETI tahetakse ulme pikki eelnevaid töökogemusi ja kõrgharidust.

Mina, hetkel veel noore inimesena, võin siis enamikest pakkumistest suu lihtsalt puhtaks pühkida. Kui ma kassapidajaks minna ei taha, siis võin jäädagi kotte sügama. Ei, tegelikult võiksin uuesti turvatöötajaks minna või hakata telefoni teel tolmuimejaid pähe määrima.

Sooviks Jõuluime- et jõuaks minuni midagi toredat ja ägedat. Hetkel seisud kuidagi lootusetult ummikus.