97.

Palju õnne, Eesti!

Nüüd tahaks natuke ennast kiita, kuidas olin nädal järjest tööl ning jäin ellu. Lisaks tahaks kurta, et ma olen teist korda kahe nädala jooksul külmetunud. Ma köhin oma ajusid ja kopse välja. Muide, ma ei teadnudki, et köhasiirup on METSIKULT magus.

Käisime täna Siimuga mu vanematel külas. Pole mitu nädalat koju sattunud, seega oli nii tore oma kassiga tõtt vaadata. Käisime ka mu õe ja venna üürikorteris Õismäel. Tore koduke neil. Ja nüüd ma siis istun siin arvutis, köhin end vigaseks- olen kindel, et mul on kopsuvähk. OKEIOKEI, väga karm nali. Tunne on ikkagi selline.

Iga päev mõtlen sellele, kuidas ma tulen ja kirjutan midagi eriti sügavamõttelist. Teemasid jaguks ning mul on isegi draftis paar postitust ootel. Samas, midagi on nagu alati puudu või üle. Lihtsam oligi siia tulla tühja juttu kirjutama, et veenda oma paari lugejat, et ma pole ikkagi surnud. Milleks keerulist panna, eks?

Hakkan nüüd teed jooma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s