97.

Palju õnne, Eesti!

Nüüd tahaks natuke ennast kiita, kuidas olin nädal järjest tööl ning jäin ellu. Lisaks tahaks kurta, et ma olen teist korda kahe nädala jooksul külmetunud. Ma köhin oma ajusid ja kopse välja. Muide, ma ei teadnudki, et köhasiirup on METSIKULT magus.

Käisime täna Siimuga mu vanematel külas. Pole mitu nädalat koju sattunud, seega oli nii tore oma kassiga tõtt vaadata. Käisime ka mu õe ja venna üürikorteris Õismäel. Tore koduke neil. Ja nüüd ma siis istun siin arvutis, köhin end vigaseks- olen kindel, et mul on kopsuvähk. OKEIOKEI, väga karm nali. Tunne on ikkagi selline.

Iga päev mõtlen sellele, kuidas ma tulen ja kirjutan midagi eriti sügavamõttelist. Teemasid jaguks ning mul on isegi draftis paar postitust ootel. Samas, midagi on nagu alati puudu või üle. Lihtsam oligi siia tulla tühja juttu kirjutama, et veenda oma paari lugejat, et ma pole ikkagi surnud. Milleks keerulist panna, eks?

Hakkan nüüd teed jooma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s