Suve lõpp.

Tunnen, et olen kohati väsinud. Koguaeg oleks nagu kiire ja puhkamiseks pole aega. Naudin neid hetki, mil enne magama jäämist raamatut loen (jah, ma hakkasingi lugema, jeee), sest siis olen kogust muust maailmast välja lülitatud. Neil hetkeil on mu ainsateks probleemideks raamatu kangelanna probleemid ning minu vaimule mõjub see restardina.

Mitte, et ma nüüd eriliselt probleemides sipleks. Seda kohe kindlasti mitte, kuid ikka tuleb meelde/tekib mõni asjaolu, mis võiks ehk teisiti olla.

Mõtlesin eile näiteks sellest, kuidas ma otseselt midagi ei oska. Mitte, et ma nüüd mitte millegagi hakkama ei saa, pigem ei paista ma millegagi silma. Kõik mu teadmised on kesised. Ma ei tunne, et mul oleks millegi osas eriline and/oskus.

Kõik tunduvad nii tublid! Kõik vallutavad maailma.

Kannatamatult ootan oma korda, oma võimalust, et ometi ka eluteed edukalt tallata. Mis ma ikka niisama longin eks?

Ma olen pigem seda tüüpi inimene, kellele koguaeg kõike seletatakse. Suudan endast vist jätta täiesti võhiku mulje. Minu poole pole kunagi pöördutud: “Kuule, Sa tead seda teemat paremini kui mina, küsiks nõu.”

Loodan väga, et ma ei jäta praegu hädaldamise muljet. Ausalt. See pole üldse mu eesmärk. Ma lihtsalt tunnengi, et pigem jään meelde oma suurepärase ülereageerimise ja emotsionaalsusega. Kuigi eks need vast ongi minu anded. Omadused, mis teevad minust minu.

Vahel siiski vaatan kõrvalt, kuidas inimesed teavad, mida nad elult tahavad. Nad ei karda eksida ja kasvõi proovivad midagi. Mõni on juba jõudmas väga-väga kõrgele! On ka neid, kes lihtsalt oskavadki midagi väga hästi. Lausa nii hästi, et mul vajub imestusest lõug põrandani ja olen mitu päeva kadedusest roheline nagu Grinch. Väga hea karakter muidugi, kellega end võrrelda, sest heameelega varastaks mõne ande ära nagu too tegelane jõuludega tegi.

Nüüd tahaksin kirjutada hoopis sellest, kuidas jõulud on juba kohe-kohe siin, 3 kuud on aega ning ma peaksin juba mõtlema hakkama, mida ma kinkida soovin. Ah jama, et ma ikka midagi väga hästi ei oska. Muidu teeks ise midagi erilist.

PS! Mul on juba laupäeval Stiilipidu, mida ma siin üle kuu organiseerinud olen. Mitte midagi ülipeent, aga siiski olen kindel, et tulemas on suurepärane koosviibimine toredate inimestega.

Mõnusat suve viimast päeva!
Lisaks mainin, et ma siiski kindlasti ei hädaldanud, rohkem konstanteerisin fakti.

Advertisements
Posted in Elu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s