3101

Minu jaoks on veider mõelda, et täna on juba jaanuari viimane päev. Alles oli aastavahetus või Jõulud või isegi Jaanid olid ju nagu eile. Homsest algabki minu kuu, lemmik kuu terves aastas. Eriti muidugi siis kui on mõnus talveilm ja veebruar käitub nagu üks talvekuu käituma peab. Kuigi võib öelda, et praktiliselt ülehomme õhtul istun siin ja kirjutan, kuidas kohe on käes märts. Ajal oleks justkui kuhugi kiire.

Mis siis aasta esimene kuu mulle pakkus? Enamasti olin tööl. Kuigi plaane ja organiseerimisi aegajalt üritasin ikkagi teha, siis aja kiire möödumise tõttu ei jõudnudki nagu midagi teha. Ei saaks öelda küll, et ma istusin ainult kodus või rabasin tööd teha- eks ma ikka olin natuke sotsiaalne ka, kuid mitte piisavalt. Korra jõudsin trenni ka.

Trenniga üldse naljakas lugu või tähendab, oluliste tegudega. Näiteks mõtlen terve päev sellele, kuidas hommikul ärkan varem ja teen endale hommikusöögiks ühe tervisliku pudru ning kui vaba päev on, siis lähen kindlasti jõusaali või jooksma. Õhtul uinun hea tundega, sest ees ootav päev on samm tervema minuni. Paraku äratuskella helisedes lükkan selle kinni ja mõtlen “ah, homme.”

Samamoodi on näiteks hambaarstile helistamisega või ka näiteks linna minemisega. Õhtul mõtlen, kuidas oleks vaja ja homme teen ära, aga homme ei julge või ei viitsi midagi teha. Hambaarsti ma üldse kardan nagu tuld. Ainuüksi paljast mõttest hakkavad käed värisema ja kõht valutama. Peaks enne helistamist vist hea klõmaka hinge alla võtma.

Jaanuar-jaanuar. Hmm, noh, käisime Siimuga ühel saunaõhtul ja niisama õhtul. Käisin õe ja sõbrannaga pildistamas ning vaatasime Siimuga ära ka Leonardo hetkese filmi. Sai nagu ikkagi midagi tehtud ka.

Annan endast kõik, et uus kuu tuleks natukene aktiivsem ja julgem. Loodan siiski mõnelt sõpruselt tolmu ka pühkida, isegi kui see vajab ka märtsikuud.

Mis seal siis ikka rohkem,
paremat uut kuud!

blogisse

Jõuluvest.

Kuna varem pole väga aega olnud siia oma saavutus täpsemalt kirja panna, siis teen seda praegu. Minu jaoks on alati olnud keeruline välja mõelda, mida kellelegi Jõuludeks kinkida. Õnneks või kahjuks rabas mind idee teha ise Siimule kingitus. Heegeldada ma hästi ei oska ega ka tikkida. Puutöö jaoks vajalikke masinaid ja/või ruume pole. Ah, kui raske see kudumine ikka olla saab!? Sokid, sallid, kindad, mütsid- liiga lihtne! Kampsun- liiga keeruline! Vest- miks mitte.

Olin endaga rahul kuna otsustasin asja ära juba oktoobris- peaaegu kaks kuud aega. Otsisin ja guugeldasin ideid.

collage

Otsustasin, et tahan põtru ja lumehelbeid, pika kaalumise tulemusena loobusin kuuskedest, kuid tahtsin kindlasti tumerohelist värvi. Järgmise sammuna oli vaja lõngad tellida, kuid vaja oli teada koguseid. Kuna Siim on mu vennaga sarnast mõõtu, siis laenasin Gerdilt pusa, et mõõta ja selle abil jooniseid teha.

collage11

Eeltöö tehtud ja võis rõõmsalt alustada. Endalegi üllatuseks mäletasin silmade loomist ning ei vajanud alguse juures üldse ema nõustamist. Kuna ma ei salli tegelikult käsitööd, siis ajas mu ettevõtmine mind pidevalt närvi. Eriti kui avastad, et silmade arv ei klapi ja pead kõik üles harutama.

collage22

Tasa ja targu tegin edusamme ning oli lootus isegi valmis saada. Vahemärkusena lisan, et sain vesti valmis sel päeval, kui paki Siimule üle andsin. Ema aitas veel kiirelt aurutada, mis pidi kudumite puhul vahel vajalik olema.

Element, mis pikalt valimata oli, oli põder. Lõpuks sain põdra juhuslikult tööl õllekaste tõstes. Nimelt on ühel Talveõllel põdra muster ning joonistasin lõunapausil selle ruudulisele paberile ümber.

DSC_0220[1]

Lõpp oli kõige raskem. Kokku õmblemised, lõngajuhtmete ajamised/peitmised. Valmis mu projekt igaljuhul sai ja olen endaga väga rahul, et hakkama sain. Nii mitmedki, kellele mainisin, et soovin midagi sellist ette võtta, naersid mu välja. Mina naersin ka ennast välja. Aga VALMIS SAIN! Siim oli väga-väga üllatunud ja see mu eesmärk oligi.

koko

Hetkel vist midagi sellist ette ei võtaks. Samas, Sõbrapäev on ukse ees.

11.01.- Pläma.

Alustuseks sooviksin mainida oma jätkuvat üllatust selle üle, et mu “sünnipäeva kõne” postitus pidevat tähelepanu saab. Ometi on sellest möödas kohe-kohe aasta, kuid siiani tekitab see vahel ootamatut külastajate arvu. Aitäh Google, vist.

Ööseks pähe punutud pats peas ja Siimu dressipüksid jalas, istun diivanil. Klõpustan vaheldumisi erinevaid kanaleid lootuses leida midagi huvitavat vaatamiseks. Külmkapis ootab üks šampus, millele ma viimase poole tunni jooksul pidevalt mõelnud olen. Hetkel arvan, et las veel ootab. Aga? Ah, las ikka ootab jah.

Ootasin tegelikult väga tänast päeva, sest mul oli päris lahe plaan. Läks nagu alati. Tahaksin öelda, et olen natuke pettunud, aga väga ei olegi. Olen pigem just üllatunud kui plaanid lähevad täide- mis mõttes, mitte midagi ei läinud vett vedama? Mitte, et ma oleks pessimist. Lihtsalt statistika näitab, et üldiselt siiski ei tasu midagi kokku leppida, vaid pigem töötab mine vooluga kaasa-suhtumine. Kuigi, mulle meeldib planeerida.

Igaljuhul, vahet pole, üritan nautida vaba päeva. Kui varsti tuju tuleb ehk lähen ostan poest ühe meekoogi ja otsin mõne hea filmi. Mulle soovitati, et üksi kodus olemise päevi tulebki nautida. Eks ma siis üritan. Tegelikult on ju tore kui pult on minu käsutuses. Saan oma pulmasaateid vaadata. Üldsegi, ma ei tea, kas asi on uues aastas, aga mind teavitab facebook igapäevaselt kihlumistest.

Olen lugenud erinevaid horoskoope, mõned lubavad mullegi suuri viise oma suhte kinnitamiseks. Samas, osad ei luba üldse elumuutvaid otsuseid vastu võtta. Üldjoontes, mina kui Veevalaja, ei tohiks sel aastal vist üldse kodust välja astuda, sest ootamas on üks jama teise järel. Raha pole, sõbrad kaovad, teen valesid otsuseid, tööga probleeme. Ainult oktoober pidi hea tulema.

PS! Ma ei hakka seekord isegi üle lugema oma kirjutist. Panin kirja kõik, mis pähe tuli, kontrollimatult. Ja mul on täitsa savi kui hästi see kõik kokku sobib.

Sa ei pea lugema, mulle meeldib lihtsalt vastata.

1. Mida sa tegid aastal 2015, mida sa polnud varem teinud?
Käisin esimest korda Paldiskis ja Barcelonas. Korraldasin esimest korda ise peo, korraliku peo. Marineerisin liha, et Jaanipäeval sõpru šašlõkiga üllatada, keetsin moosi ja aasta lõpetasin Siimule kootud jõuluvestiga.

DSC_0730
2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi? Ma andsin endale liiga palju lubadusi- mõnest pidasin kinni, mõnest mitte. Seekord olen otsustanud, et ei luba mitte midagi. Tuleb ju niikuinii see, mis tulema peab.

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Tuttavatest kindlasti! Tillukeste inimeste pilte näen oma näoraamatus igapäevaselt. Otseselt momendil kedagi välja tuua ei oska.

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Õnneks mitte.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2016, mis puudus aastal 2015?
Ma tahaks siia pika nimekirja kirjutada, kuid leian, et see oleks sama nagu uusaastalubaduste andmine. Kui midagi ongi, siis vast jätan enda teada.

6. Mis riiki külastasid?
Hispaaniat.

7. Mis kuupäev aastast 2015 jääb igaveseks su mällu? Miks?
Ma nüüd ei oskagi öelda, kas otseselt kuupäevaliselt midagi on. On igasuguseid sündmuseid, mis meelde jäävad, aga kas ma ka 20ne aasta pärast neid kuupäevaliselt meenutada oskan, seda ma ei tea.

92e65326-6daa-4107-be23-79708f9a569c

8. Mis on selle aasta suurim kordaminek?
Teatav eneseareng. Kuna olin sunnitud enda eest aasta algul rohkem seisma kui minusugune möku harjunud oli, siis loen suureks saavutuseks seda, et oskan/julgen enda kaitseks välja astuda. Lisaks olen ausam ning julgen oma vigu tunnistada.

9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Vahel kipun tegema valesid otsuseid.

10. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Suvel olin küll mitu korda palavikuga tööl. Muidugi nohu ja möllud ka sinna juurde. Üldiselt oli mu tervis eelmisel aastal väga tubli.

11. Möödunud aasta parim ost?
Diivanvoodi! Ja üks tore kaabu.

12. Kelle käitumine teenib sult aplausi?
Võtan seda küsimust siis niiviisi, et kelle ees ma võtaks mütsi maha. Oma ema. Teda armastas 2015 väga proovile panna ning ta suutis kõigele vastu hakata. Minu poolt tohutu au, ise oleksin vist murdunud.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Hehh, eks ma ikka vahel kirun, kuid oksele ei ajanud mind keegi.

14. Kuhu läks enamik su raha?
MA EI TEA!?!?!? Kogusin natuke igakuiselt, arved, söögid.

15. Mis sind möödunud ajal tõeliselt elevusse ajas?
Mõne kaua oodatud ürituse/ära sõidu eel olen alati tiba elevil. Üle prahi elevile ei ajanudki vist miski.

16. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2015 meenutama?
Olen nüüd küll väga ebaoriginaalne, aga Stig Rästa ja Elina Borni “Goodbye to Yesterday.” Nabiha “Animals” ka.

17. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
Õnnelikum või kurvem – Õnnelikum.
Kõhnem või paksem – Nagu alati, mul ei muutu selles valdkonnas midagi.
Vaesem või rikkam – Rahaliselt hakkan küll natukene vaesem olema, aga vaimselt/emotsionaalselt kõvasti rikkam.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Puhanud.

19. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Vingunud.

20. Kas sa armusid aastal 2015?
Ega küll küllale vist liiga ei tee. Või mis, Siimuke? 😀

10

21. Kui palju üheöösuhteid ? 
Nulliring. Selline sõna/tegevus puudub mu sõnastikust.

22. Mis oli su lemmiksari või telesaade?
Zombied! “Walking Dead”, kui need rumalad Grey anatoomia stsenaristid poleks Derekut nii idiootselt ära tapnud, siis kuuluks see ka veel lemmikute hulka, kuigi eks ma ikka vaatan seda.

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ma ei vihka inimesi. Pigem “tugevalt ei salli”. Kedagi uut sinna patta pole vist lisandunud. Aaa, ei, üks ikka on. Jätan enda teada 🙂

24. Parim raamat, mida lugesid?
“Jane Eyre”, kuna mulle on seda väga palju kiidetud, siis ma tahtsin ka arusaada, kuhu koer on maetud. Sain aru, ütleks.

25. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Avastasin seda, et olen erinevatele muusikastiilidele veelgi enam vastuvõtlikum kui seda seni arvasin. Kruuvi kontsert oli muidu ka väga väga äge.

26. Mida sa tahtsid ja said?
Ilusa küünlajala. Ausalt! Ootamatult ka täitus soov Siimu tihedamini näha.

27. Mis oli selle aasta parim film?
Kes siis nüüd mäletab, mida ma vaatamas käisin üldse? Kas “Interstellar” oli 2015? Siis see! Muidu käime Siimuga ikka täitsa sagedasti kinos, aga aeg läheb nii ruttu, et ma ei mäleta enam mis aasta numbris need ilmunud on. Batman oli igaljuhul mitu aastat tagasi, seega seda ma lugeda ei saa praegu.

28. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
Kukkus veerandsada, aga ma ei mäleta, mis tegin. Õigel päeval olin vist kodus? Palju kõnesid ja sõnumeid, rohkem ei meenu. Vanakese mälu ka juba.

29. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
On ühed väikesed ahvikesed, keda oleks soovinud rohkem kui korra/kaks aastas näha.

30. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?
Kirjeldaksin seda järgmiselt “asjad, mis Siku kapist kätte sai ja selga pani”

tumblr_mxhgmheqte1s833deo1_

31. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Hahahaa, kes ütles, et üldse miski hoidis? Muidu Siim mõjub mulle täitsa hästi.

32. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?
Juss Haasma, ma arvan.

34. Keda igatsesid?
Väga pikalt igatsesin mida, lund. Kuid eks ikka neid lähedasi inimesi, kes kiirete elutempode tõttu kaugenenud on. Eks see ole üks osa suureks saamisest. Vist.

35. Kes oli parim uus tutvus?
Pole kahtlustki- Aivi! 😀

36. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2015 õpetas.
Paljud üritavad üllalt teised iseendast ettepoole seada. Mina õppisin, et vahel tuleb need teised pikalt saata ja iseendale kuldmedal kaela panna, sest kui ma ise enda eest ei seisa, miks peaksid seda teised tegema. Ehk, ma ei saa alati olla Ema Theresa.

IMG_1026

Nüüd kui 2015 on analüüsitud, ootan elevusega, mida 2016 toob.

1. jaanuar, 2016

Ma mäletan, kuidas ma 2015. aasta lävepakul panin kirja uue aasta lubadused. Soovisin nii vaimset kui füüsilist arengut, et võiksin aasta pärast uhkusega tagasi vaadata. Tänaseks ongi see aastaring täis tiksunud ning nagu paljud mulle ennustasid- ega need lubadused ongi vist ühed sõnakõlksud. Siiski pean tunnistama, et 2015 oli oma õppetundide ja kordaminekutega päris vinge.

Eelmise aasta alguses käisin kalli sõbranna ja ta elukaaslasega esimest korda Paldiskis ja sain tänu sellele ühe oma iga aastase eesmärgi juba 3ndal maha tõmmata- minna kuhugi, kus varem käinud pole. Jaanuari ja pool veebruari veetsin muidu trenni tehes. Ma olin nii tubli! Mu trennikavad võisid kesta mitu tundi ja ma viitsisin seda kõike teha. Ma viitsisin endaga vaeva näha. Kuid nagu ikka, kestavad sellised trennituurid mul ainult kuu-kaks. Jäi asi ka katki sellepärast, et veebruari teisel poolel läksin tööle. Vot see oli üks õppetund! Märtsi eest ma pole siiani palka kätte saanud, aga mul polnud ei tahtmist ega viitsimist kohtu teed käima hakata, seega olen ise süüdi. Suur õppetund, aga ehk oli siis ka vajalik.

Aprillis läks Siim Maltale prakitkale, oli ära kuus nädalat. See oli minu jaoks vaimselt väga raske aeg. Pidasin vastu suuresti tänu kahele heale sõbrale, kes mind näiteks messile vedasid ja lõkkeõhtule kutsusid ning sellele, et ma aprilli teises pooles uues töökohas väga tiheda graafiku sain. Tänu tööle läkski aeg metsikult kiiresti ning pidasin vastu. Ah, ma ei taha seda meenutadagi, kuid jällegi, sain hakkama ja elu läheb alati edasi.

Mai lõppes mu õe sünnipäevaga, mis oli üle tüki aja üks tore pidu. Mitte selline, et tõmban end umbe kui tolmuimeja, aga inimesed olid mõnusad ning naerda sai väga palju.

Suve kohta oskaks öelda, et oi kui kiiresti see läks! Istudes siin diivanil ja analüüsides 2015 ei tule suve kohta vaat, et midagi erilist meelde, kõik läks töötähe all. Jaanipäev läks nagu ikka lõkkeääres rummikoksi juues (nugis, või oli õlu?). Tooksin veel välja, et keetsin esimest korda elus moosi. Üks suurepärane üritus oli ka Teletorni katusekõnd ning augustis toimunud kohvikutepäev Hiiumaal. Kuna meil oli seal stiilinõudeks hipiks riietumine, sain suurepärase idee isegi üks stiilikas korraldada.

Mis toimuski juba septembri lõpus. Tahaks nüüd tänada veelkord Siimu semusid, kes kõik rõõmsalt kaasa lõid. Ilma teieta poleks see nii kihvt olnud! Lisaks sooviks vihjata, et ma hakkan varsti uut ka planeerima.

Oktoobris organiseerisime Siimuga reisi Barcelonasse, kus me käisime novembri alguses ja oli väga tore. Ja olemegi juba jõudnud detsembrisse. Mis tuli ootamatu võimalusega natuke iseseisvuda. Oi, kuidas see mul kõik plaanid ja kalkulatsioonid segi lõi, aga toredalt. Kõik on seda väärt!

Nüüd ahjusoojale 2016 ma mingeid ootuseid lisama ei hakka. Tuleb, mis tulema peab. Võin küll sirvida erinevate ajakirjade horoskoope, kuid kõik sõltub sellest kui vastuvõtlik ma ise olen. Leian, et pean olema avatud meelega ning käituma nii nagu soovin, et minuga käitutaks. Loomulik oleksin tänulik ja uhke kui suudaksin elu võtta natuke täiskasvanulikumalt kui seni, kuid eneseareng võtab alati kuradi kaua aega.

Head uut aastat!