1. jaanuar, 2016

Ma mäletan, kuidas ma 2015. aasta lävepakul panin kirja uue aasta lubadused. Soovisin nii vaimset kui füüsilist arengut, et võiksin aasta pärast uhkusega tagasi vaadata. Tänaseks ongi see aastaring täis tiksunud ning nagu paljud mulle ennustasid- ega need lubadused ongi vist ühed sõnakõlksud. Siiski pean tunnistama, et 2015 oli oma õppetundide ja kordaminekutega päris vinge.

Eelmise aasta alguses käisin kalli sõbranna ja ta elukaaslasega esimest korda Paldiskis ja sain tänu sellele ühe oma iga aastase eesmärgi juba 3ndal maha tõmmata- minna kuhugi, kus varem käinud pole. Jaanuari ja pool veebruari veetsin muidu trenni tehes. Ma olin nii tubli! Mu trennikavad võisid kesta mitu tundi ja ma viitsisin seda kõike teha. Ma viitsisin endaga vaeva näha. Kuid nagu ikka, kestavad sellised trennituurid mul ainult kuu-kaks. Jäi asi ka katki sellepärast, et veebruari teisel poolel läksin tööle. Vot see oli üks õppetund! Märtsi eest ma pole siiani palka kätte saanud, aga mul polnud ei tahtmist ega viitsimist kohtu teed käima hakata, seega olen ise süüdi. Suur õppetund, aga ehk oli siis ka vajalik.

Aprillis läks Siim Maltale prakitkale, oli ära kuus nädalat. See oli minu jaoks vaimselt väga raske aeg. Pidasin vastu suuresti tänu kahele heale sõbrale, kes mind näiteks messile vedasid ja lõkkeõhtule kutsusid ning sellele, et ma aprilli teises pooles uues töökohas väga tiheda graafiku sain. Tänu tööle läkski aeg metsikult kiiresti ning pidasin vastu. Ah, ma ei taha seda meenutadagi, kuid jällegi, sain hakkama ja elu läheb alati edasi.

Mai lõppes mu õe sünnipäevaga, mis oli üle tüki aja üks tore pidu. Mitte selline, et tõmban end umbe kui tolmuimeja, aga inimesed olid mõnusad ning naerda sai väga palju.

Suve kohta oskaks öelda, et oi kui kiiresti see läks! Istudes siin diivanil ja analüüsides 2015 ei tule suve kohta vaat, et midagi erilist meelde, kõik läks töötähe all. Jaanipäev läks nagu ikka lõkkeääres rummikoksi juues (nugis, või oli õlu?). Tooksin veel välja, et keetsin esimest korda elus moosi. Üks suurepärane üritus oli ka Teletorni katusekõnd ning augustis toimunud kohvikutepäev Hiiumaal. Kuna meil oli seal stiilinõudeks hipiks riietumine, sain suurepärase idee isegi üks stiilikas korraldada.

Mis toimuski juba septembri lõpus. Tahaks nüüd tänada veelkord Siimu semusid, kes kõik rõõmsalt kaasa lõid. Ilma teieta poleks see nii kihvt olnud! Lisaks sooviks vihjata, et ma hakkan varsti uut ka planeerima.

Oktoobris organiseerisime Siimuga reisi Barcelonasse, kus me käisime novembri alguses ja oli väga tore. Ja olemegi juba jõudnud detsembrisse. Mis tuli ootamatu võimalusega natuke iseseisvuda. Oi, kuidas see mul kõik plaanid ja kalkulatsioonid segi lõi, aga toredalt. Kõik on seda väärt!

Nüüd ahjusoojale 2016 ma mingeid ootuseid lisama ei hakka. Tuleb, mis tulema peab. Võin küll sirvida erinevate ajakirjade horoskoope, kuid kõik sõltub sellest kui vastuvõtlik ma ise olen. Leian, et pean olema avatud meelega ning käituma nii nagu soovin, et minuga käitutaks. Loomulik oleksin tänulik ja uhke kui suudaksin elu võtta natuke täiskasvanulikumalt kui seni, kuid eneseareng võtab alati kuradi kaua aega.

Head uut aastat!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s