Konkreetse suunitluseta postitus.

See nädal on kuidagi ootamatult ja ebanormaalselt pikk olnud. Kui ma mõtlen tagasi sellele, et mul teisipäeval sünnipäev oli, siis tundub see vähemalt kuu aja tagusesse aega kuuluvat. Kuigi eks võib öelda, et see nädalake on mul üsnagi tegus ka olnud.

Sünnipäevast ma juba kirjutasin. Sellele järgneval päeval käisin kohupiimapontšikuid söömas sõbranna juures, keda polnud kuid näinud. Vahemärkuseks ütlekski, et parim kingitus on aeg. Teades kui kiire kõigil (ka minul) koguaeg on, hindan ülikõrgelt seda, kui minu jaoks leitakse aega. Või siis, kui ollakse valmis sobivat vaba aega otsima.

Eile, laupäeval, käisime sõpradega 2 Quick Starti kuulamas. Lapsepõlve üks lemmikuid artiste. Ma nüüd ei oskagi selle ürituse kommenteerimisel ühtegi seisukohta võtta. Tore oli end üles tuunida ja sättida, sest ma polnud väga ammu kuskil niiviisi väljas käinud. Tore oli sõpradega koos bussiga linna sõita. Isegi Kannu kõrtsi esmamulje oli väga tore ja oi kui palju nalja alguses sai.

Mitte nii väga toredaks läks siis kui tahtsime sõbrannaga lava ette ootama minna. Kell oli saamas kohe 23:00 ja arvasime, et nüüd peaks bänd ka lavale tulema. Ei tulnud, aga sellegi poolest tantsisime ja arvasime, et tunnike veel pole vast hullu. Mingi hetk kogunes tantsuplatsile varases keskeas tädikesed, kes olid väga purjus ja lärmakad. Elasid mul seljas koguaeg ja peksid küünarnukkidega selga (küsisin neilt veel, et kas ma olen neile võlgu, et nad mind selga taovad koguaeg- ei pidanud võlgu olema).

Ma pole nii labast käitumist väga ammu kuskil kohanud. Julgesin vastu “hoogsamalt” tantsida, hüpati kohe turja, seal samas, suruti oma sõbrannasid järjest mulle kõrvale, sest TÄITSA PEKKIS, nemad peavad kõik ju lava ette saama ja mis mõttes nad ei saa? Kõik nad otsustasid mind vihaste pilkude ja solvangutega üle valada kui teatasin, et paraku ma kõlarisse seista ei saa. Olid tädikesed end nii ilusasti riidesse pannud, aga tundus, et vist polnud ammu kodust välja saanud, sest normaalne ja viisakas käitumiskoodeks oli ununenud.

Bänd läks lavale natuke enne kella kahte öösel. Selleks ajaks olime sõbrannaga tantsuplatsilt ära tulnud. Kuulasime seltskonnas 3-4 laulu ära ja hakkasime ära sättima. Kahju on sellest, et ma nii väga ootasin seda üritust, just sellepärast, et see pole jälle mingi saunakas (kuigi need on ka väga toredad). Kuid need mõned plussid ei kaalu neid suuri miinuseid üle.

Selline tunne, et peab ikka ise pidusid korraldama, siis tean täpselt, mida saan. Kuigi, mul on natuke kahju, et ma sellele kuradi mustas kleidis blondiinile hambasse ei virutanud. Paraku oleksid ta 15 sõbrannad oma tikk-kontsadega mulle suure tõenäosusega üks-null teinud. Ah, vahet pole.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s