Pühapäev.

Naudin täiel rinnal puhkust. Ma teadsin enne, et mul on väga vaja aeg maha võtta ja nüüd alles saan aru kui väga mul tegelikult puhkust vaja oli. Nädal veel ees ja tunnen end juba rohkem inimesena. Koguaeg ei saa ju ka töörobot olla, eks?

Eilne ja tänane on mul eriti lebod päevad. Ma ei tee otseselt midagi, lihtsalt pikutan palju ja vaatan telekat. Uskumatu kui värskendavalt mõjub, kui mitte midagi tegema ei pea. Täna siiski on üks plaan veel ees, aga see ei muuda asjaolu, et saan nautida mitte millegi tegemist. Olgugi, et iga natukese aja tagant tunnen igavust. Üritan seda nautida.

Hommikul vaatasin järjest 3-4 osa “Konte”, hoolimata sellest, et ma pole eriline krimisarjade fänn. Alati samad lood, süüdi on see, keda algul ei kahtlustanudki jne. Kuid täna, üks osa oli ühe kuti surmast, kes uuris ajas rändamist. Peategelased omavahel arutlesid selle võimalikkust ja seda, kuhu nemad ajas tagasi läheksid. Mis on see hetk, mida nad sooviksid uuesti kogeda.

Mõtlesin selle peale isegi. Mis on see hetk, mil olin kõige õnnelikum? Meenusid igasugused toredad hetked inimestega, keda mu elus enam paraku pole. Säh mulle elu ristteid ja tormakust. Meenutasin veiniõhtuid sõbrannadega, aega, mil Tartus elasin või, mil koolis käisin. Tundsin end taaskord jube vanana. Teema väliselt, need lapsed, kes sündisid aastal, mil keskkooli lõpetasin, lähevad sügisel kooli.

Kuid teema juurde tagasi. Mõtlesin täitsa pikalt ja jõudsin järeldusele, et ma ei tahakski ühtegi hetke uuesti elada. Ma ei tahaks ka ajas tagasi minna, et midagi muuta. Kuigi vahel, kui õhtul und pole tulevad igasugused ammu tehtud rumalused meelde. Sõnad, mille oleksin võinud ütlemata jätta või teod, mis väärinuks jäädagi tegemata. Sellegi poolest, ei tahaks ma mitte midagi muuta.

Jõudsin järeldusele, et kõik need olukorrad ja hetked on muutnud mind selliseks nagu täna olen. Saades jätta midagi minevikust tegemata võiks ju vabalt muuta ka tulevikku ehk praegust hetke. Kus ma küll oleks kui ma poleks teinud/öelnud, mida tegin/ütlesin? Olgugi, et ma pole täiuslik. Mõtlen pidevalt üle ning näen probleeme tihti seal, kus neid pole.

Võibolla ei soovi ma midagi muuta ka sellepärast, et praegu on mu elus paganama põnev aeg. Mul on suurepärane elukaaslane ja väga ägedad sõbrad, kellega igasuguseid huvitavaid asju teeme ja planeerime. Olen osati pigem just tuleviku pärast ärevil. Kuid ma ei tahaks ajamasinaga 5 aastat edasi minna, tahaksingi teha kõiki oma ees ootavaid vigu. Tahan kogeda nendega kaasnevaid piinlikustundeid ja muresid. Muidugi ka kõiki toredaid hetki ning sündmuseid.

Naljakas, ma pole kindel, kas paar aastat tagasi oleksin niiviisi mõelnud.

carpe-diem
Nüüd oma postitust üle lugedes tundub mulle tõesti, et puhkus mõjub hästi.
Naudi oma pühapäeva! Tee pannkooke näiteks.

Advertisements
Posted in Elu

One thought on “Pühapäev.

  1. Mul oli eilne selline, ei teinud midagi kasulikku. Täna pean midagi ikka tegema, et õhtuks väsinud oleks ja uni normaalsel ajal tuleks. Hommikul vaja vara ärgata

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s