Tere blogi!

Pole ammu kohtunud. Mis ma ikka vabandama hakkan ja põhjendama, miks siia sattunud pole. Elu on lihtsalt nii aktiivne olnud, et jaksu (okei-okei, viitsimist) pole väga olnud. Sõbranna on paar korda maininud, et olen oma blogi soiku jätnud. Tõsi ta on. Ei hakka salgama.

Igastahes, uue tööga olen enamvähem ära harjunud juba, kuigi õppida on veel meeletult palju. Siiski mu uued teadmised vahel hämmastavad mind- “ohohh, oskasin trafodest adekvaatselt rääkida!?!?” Kolleegid on toredad ja nalja saab igapäevaselt. Kartsin alguses väga, et tegin vale otsuse, kuid täna pean tunnistama, et ei teinud. Algused on ju alati hirmutavad ja kui uue lehe pööramiseks on vaja oma mugavusest veel välja murda, on veel eriti keeruline. Siiani olen hakkama saanud ja olen seda vist maininud juba, aga tunnen siiralt, kuidas parim on veel ees.

Plaanin uuel aastal mõnda uut keelt õppima minna, pole veel täpselt otsustanud, millist, aga idee on suur. Tajun, kuidas minu jaoks on meeletult palju uksi lukust lahti, viitsi ainult neid avada- olgu, enamiku jaoks peab vaeva ka nägema. Siiski ei kuku ju midagi iseenesest sülle ja, mida rohkem vaeva nägema peab, seda magusamad on võiduviljad, või mis?

Nii, mis siis veel uut? Käisime sõpradega Saksamaal. Oli väga lahe reis ja kuna sõitsime üle 1000 kmi, siis võin julgelt öelda, et olen seda riiki näinud- nii suuri linnasid (Berlini ja Münchenit) kui ka loodust (näiteks mägine lõunaserv). Kuna nägime niivõrd erinevaid kohti, siis tean, et peaksin kogust reisist eraldi postituse tegema. Peaksin kokku otsima võimalikult lahedad pildid, et kirjelduste juurde midagi ka näidata oleks. Plaanime nüüd Siimuga järgmiseks Iirimaa ette võtta.

Plaanin üldse jälle mitmeid asju- kes oleks võinud arvata, et ma selline organisaator olen? 😀 Neljandal advendil sooviks väikse pundiga Hiiumaale piparkooke küpsetama minna ning seal tahaks ka aastavahetuse veeta. Pean vaikselt hakkama mõlgutama sünnipäeva mõtteid, sest mul ühel sõbrannal graafik täitub jube kiirelt, peaksin varakult aja ära bronnima. Lisaks uuel aastal tuleks paika panna uus stiilipidu. Väga-väga põnev! Ahjaa, ja mingi toreda kelgutamise aktsiooni peaks ka ettevõtma, kui nüüd lumi maha jääb.

Praegu istun arvuti taga, kaval muie näol ja kuulan advendi puhul Jõululaule. Sel aastal olen nendega hiljaks jäänud, tavaliselt esimene “White Christmas”-i ümisemine tuleb ette juba Jaanipäeva paiku, kuid veidral kombel on 2016 möödunud nagu tuuleiil! Pole isegi jõulukingitustele veel mõtlema hakanud.

Egas siis rohkem polegi midagi- lapsi veel pole ja ei plaani ka, kassi ka pole. Kuuking on, mu tore orhidee, kes sai uue presidendi järgi Kersti nimeks.

Soovin Sulle imetoredat esimest adventi! Milline rõõm, et lund sadama hakkas!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s