Juba 3. mai! Mis järgmiseks? 4.mai?

Söön siin jogurtit ja mõtlesin just, et kirjutaks paar rida oma koopasse.

Ma ikka ootan häid uudiseid ja seda, mil see aasta juba suurepäraseks muutub. Eile just üks kolleeg ütles, et “kurat, Siku, meil pidi ju hea aasta tulema,” ja ma tegelikult ei ole seda mõtet maha matnud- mul on ikkagi tunne, et ON MINU AASTA. Kuigi kohati tunnen, et energia on kadunud.

Tööjuures ollakse ka minu pärast mures ja üks lausa pakkus mulle oma anti-depressante. Ma ise leian, et asi nii hull ei ole. Lihtsalt olen kõigest kuidagi väsinud, kuid hinges on ikka mingisugune lootus. Mul ilmselt on lihtsalt puhkust vaja.

Olen viimase paari kuuga õppinud oma kõige sügavamaid mõtteid endale hoidma ja see on minu jaoks väga suur asi. Minu tutvusringkonnas olen vist kõige suurem latatara ja võin oma probleeme vabalt kõigile kurta, kuid olen tajunud, et tegelikult kedagi ei koti. Peale minu. Mis on loogiline ja ma ei heidagi seda kellelegi ette. Olen ainuke, kes saab täpselt aru, mida ma mõtlen või tunnen, seega, miks ma peaks kellelegi teisele oma hingesügavustele ekskursiooni tegema.

Kuigi, et Sa teaks, on kõik korras. Ausalt. Olen elus ja (enamvähem) terve kah. Mul küll jäätist enam külmikus ei ole, aga voodi on jätkuvalt ülimugav ja olen suutnud ka mingilmääral sotsiaalelu äratada, seega kruiisin rahus elumerelainetel edasi. Oodates mõnusat paadi raputust, mis selle kurssi muudaks, et ka mina midagi võimast suudaks saavutada ja teha.

Olen piisavalt lahe küll, et ka oma jälg kuskile jätta.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s