Taliharjapäev

Mõtlesin, et kuna täna saab talve selgroog murtud, oleks mul viimne aeg teha ka siia väike 2016 aasta kokkuvõte. Ma ei tea, kas see otseselt kedagi huvitama peaks, aga endagi jaoks huvitav kirja panna- saab näha, mis üldmulje siis jääb.

Aasta algul harjusime elukaaslasega oma kodus (mitte küll päris OMA) elamisega. Kahekesi. Huvitav näha teise harjumusi, millest enne aimugi polnud. Õnneks mitte midagi kriitilist polnud, seega oli kerge harjuda. Siiski on veider mõelda, et oleme siin elanud nüüdseks üle aasta.

Märtsist hakkasime sõpradega planeerima ühist reisi, mis algselt pidi olema Veneetsiasse. Kaalukausile sattusid ka Rooma ja Napoli ning süžee ootamatu pöördena läksime hoopis Saksamaale (millest ma ei jõua vist kunagi postitust kirjutada).

Kevadest otseselt midagi peale paari kalastuskäigu ei meenu, kuid suvi oli küll pöörane! Meil olid Siimuga kõik vabad päevad koos, seega saime kõiksugu põnevaid asju ette võtta. Käisime sõpradega juunis Hiiumaal nö Eel-Jaane pidamas, Jaanipäeva veetsime Peetris, juulis osalesime väga vingel auto-orienteerumismängul “Teistmoodi Hiiumaa”, lisaks tähistas suve keskmisel kuul sõbranna oma sünnipäeva, augustis pidasime maha järjekordse stiilipeo.

Lisaks kui aega oli ja tahtmine miskit teha suur, tegime mitmeid pisikesi reise. Näiteks käisin esimest korda Suurupis ujumas. Ei saa ka unustada jalutust Türisalu pangal, Paldiskis või seda, kuidas Siimuga lambist Pärnus käisime. Ma ei mäleta, kas mul üldse on kunagi nii vinget suve olnud kui nüüd oli.

Septembris tegin otsuse töökohta vahetada ning seda otsust ma siiani kahetsema pole pidanud ja sisetunne ütleb, et ei kahetsegi. Õppida oli/on palju, kuid saan hakkama.

Oktoobris oli meie suurepärane Saksamaa reis. Selle käigus avastasime Berliini, Münchenit, Rothenburgi, paari väiksemat linnakest ning käisime isegi Alpide servas- lõpetasime Düsseldorfi lähedal. Läbisime umbes-täpselt 2000 km.

November läks kiiresti, oli vaja uue tööga harjuda ning hakata jõuludele mõtlema. Muidugi aastalõpu pühade maraton läks ülesöömise tähe all ning aasta vahetasime Hiiumaal, kus suuremat sorti seltskonnaga tegime kambakesi süüa, piparkooke ja lõime kõvasti tantsu.

Võin ausalt öelda, et eelmine aasta oli suurepärane! Seega on latt kõrgele lükatud ja lootused-ootused sellele aastale võimsad. Kuigi, nagu mul sõber ütleks  “mõtle, et tuleb mõttetu aasta, siis üllatud positiivselt igaljuhul.”