Ah see Hiiumaa idüll.

25276545_10210779540116759_435207006_n
collage
25114802_10210779539796751_661717012_n
25181559_10210779539996756_556294684_n
25181744_10210779540436767_961673144_n
25181854_10210779540276763_1557931304_n
25188279_10210779540316764_1499079290_n
25189969_10210779540356765_592986813_o
25323640_10210779539676748_1012072097_n
25181934_10210779540196761_607196718_n

Advertisements

Saan olla iseenda motivatsioon.

Lugesin mitu korda läbi pealkirja, mille sellele postitusele panin. USKUMATU! Mul lihtsalt täna uinakute vahel aega olnud ja nagu mulle kombeks olen igasugustele asjadele mõelnud. Olles tükk aega Tumblris erinevaid motivatsiooni pilte vahtinud leidsin, et võiksin oma kõvaketta välja kaevata ja tsekkida, kui kaunis (haha) ma olnud olen.

Olen seda tüüpi inimene, kellele hullult meeldib pildistamas käia (eriti kuna väidetavalt näen piltidel oluliselt parem välja kui irl), aga pilte mis mulle reaalselt pärast meeldivad on vähe. Ütleks, et sajast pildist ehk 2-3 on sellised, mida julgen ka teistega jagada. Sellegi poolest olen vahel need kõige jubedamad säilitanud- ehk tulevikus tahan naerda. Ja oi, kuidas ma praegu naerda sain. Ja uhke olla! Pekki, olen fcking uhke rsk!

blog2
No kurat. Armastasin enda kohta teha nalja, et ma ei saa randa päevitama minna, sest inimesed hakkavad mind toigastega vette lükkama- päästke vaal. Veits saan aru, miks ma selliseid nalju tegin. Kuigi, ega ma ei ole end kunagi otseselt PAKSUKS pidanud. Suurena tundsin (kohati tegelt tunnen jätkuvalt) end küll.

blog1
Vasakpoolne on sellest suvest ja parempoolne on tehtud millalgi eelmine aasta.

Kõige naljakam on see, et kaalu langetamine ja toitumise jälgimine on minu jaoks olnud aastaid kohutavalt raske. Olen vist proovinud julgelt 10 aastat end vormi saada. Kuid sel aastal, uue aasta lubadusena, taas proovides, läks asi kuidagi loomulikult. Muidugi oli raske, aga oli selline “peab raisk” tunne.

blog3
Väike self-five is in order!

Olengi liiga pikaks ajaks loorberitele puhkama jäänud ja kuna aeg liigub liiga kiirelt ning uus suvi on peatselt siin, siis tuleb jätkata. Õnneks saan nüüd juba iseennast motiveerida ja ei pea suvalisi ilusaid bikiinides tädisid vahtima, et raatsiksin hantlid kätte võtta.

*Teeb endale pai.*

Over and out!

Stiilipidu nr 2.-PUNK

Esimene pidu oli väga edukas! Kutsutud inimestest ei saanud tulla vaid kaks, seega tundus kõik kuidagi eriti stiilne. Või siis pigem mitte, sest kui stiilne on meesterahvas seelikus? Kui tegu pole just šotlasega, sel juhul võtan sõnad tagasi, sest kildid on väga stiilsed (isiklik arvamus). Ütleks siis, et oli väga lahe.

Sel aastal informeerisin inimesi varem, ühe korra lükkasin edasi ja lõpuks ei tulnud ikka pooled. AGA lahe oli ikka. Kuigi ma alguses olin ikka nördinud ka, sest kuupäevad olid peaaegu kaks kuud teada ja planeerida oleks alati saanud- kuid ikka tuleb vahel ette ootamatusi ning ei saa seda kellelegi ette heita.

Endale kergelt vastu kukalt andes, läksingi reedel Hiiumaale teadmisega, et “nii lahe kindlasti ei tule kui eelmine kord,” mis on minu kui korraldaja poolt väga alatu. Pidu (ütleks pigem, et oleng) oli suurepärane ning teisiti ei oskakski seda ette kujutada. Igaljuhul, alustaksin siis otsast ja lisan ka pildimaterjali.

Laupäevane päevaplaan nägi ette siis esimese asjana, koos sättimist- üks tegi patse, teine värvis juukseid, kolmas aitas meikimisega- tekitas juba sellise ühtse tunde. Muidugi oleks lahe kui kõik juba valmis punkaritena platsi vallutanud oleks, kuid koos valmis seadmisel on omamoodi lahedus. Kuna kõige värskem oled ikka vahetult pärast mukkimist, siis suundusimegi kõigepealt vanasse sõjaväehoonesse, mis lähedal asus, et võtta pungist viimast.

blogi
Igaüks sai individuaalse pisikese fotosessiooni, et oma vinget välimust ka tulevikus imetleda saaks.
DSC_0691
Kohustuste nimekirjast ei puudunud ka vajalik grupipilt.
DSC_0989
Söögid tegime valmis kõik koos ning endalegi üllatuseks sain hakkama sellega, et koostasin pungi teemalise viktoriini.
DSC_1127
Muidugi ei puudunud meie peolt ka lõke.
DSC_1154
Seoses laupäeval olnud muinastulede ööga võis igalpool randades lõkkeid näha, et ka meie sellest täiesti ilma ei jääks oli armas Elise meile hankinud taevalaternad, mida öösel üritasime rannas ka lendu lasta. Kuna tegelikult on keelatud neid kasutada, siis tuule ja ebaõnnestunud süütamistega ei tulnud sellest midagi välja. Vähemasti oli lõbus ja saan nüüd siin demonstreerida imelist Hiiumaa augusti taevast.
DSC_1219.JPG
Viimasena pean näidama meie disko sauna või, siis sauna disko?
DSC_1234

Aitäh kõigile, kes kohale tulid!
Mõtted liiguvad juba uue suunas (kuigi eelnevalt nii mitu üritust vaja organiseerida).

Disko pole oluline, punk on põhiline!

Sest soovid siiski täituvad.

Ma ei ole suvega sõber. Mulle ei meeldi, et ta mind praadima peab ja aegajalt kärbseid (sääski, parme) pähe ajab. Kui pidev liigne palavus ja lendavad pisiloomad kõrvale jätta, siis tegelikult pole suvel häda midagi. JAH, ma tõesti ütlesin seda! Mina, talvelembe inimene! Kuigi just tänu praegusele aastaajale olen avastanud nii mõnegi täitunud soovi.

Üks suurimaid soove, mis mul on olnud kuskil 8ndast klassist alates, on leida omale oma sõprade gäng. Kõlab väga veidralt, eks? Kohe selgitan. Mul on ikka sõpru olnud, kunagi isegi oli paar sellist isendit, keda julgesin lausa “parimaks” nimetada. Kahjuks kadusid/vahetusid nad mu elus päris tihti. Eks see ole see kolimine ja koolide vahetamine. Olles suur “Friends”-i fänn, hakkasin endalegi soovima sellist toredat sõprade punti. Olen selle nimel isegi palvetanud.

Nüüd ükspäev, kui sõpradega Hiiumaal orienteerumas olime, tabasin end avastuselt, et MU SOOV ON TÄITUNUD! Oleksin sel hetkel nad kõik pooleks kallistanud ja seal samas nutma hakanud. Ma väga loodan, et olen jõudnud seda avastust piisavalt hinnata ja nautida. Loodan, et mulle antakse neid hetki veel. Pole kerge jõuda inimestega sinna punkti, kus võid vabalt suhelda ja olla Sina ise. Ilma mingit fassaadi ette manamata. Olen lihtsalt mina, jonnakas ja veidrate naljadega Sigrit- ja nende meelest on see täitsa okei.

Ja ma olen väga tänulik! Aitäh teile. Õnneks meil üks vahva reis sügisel ees.

Lisaks, olen alati olnud kade nende peale, kes alati käivad kuskil ja teevad midagi. Tundub nii lahe ajada grupp kokku ja minna lambist näiteks  matkama. Eriti just sellised ette planeerimata üritused. Spontaansed. JA nüüd on mul olnud kaks õhtut järjest mõnusate väljasõitudega sisustatud. Kindlasti on varem ka olnud. Soovi täitumine hakkas mulle kohale jõudma päeval, mil käisime kõigepealt ujumas Maidlas, siis Meremõisas ja lõpuks sõitsime Paldiskisse päikeseloojangut vaatama.

Lahe on tabada end hetkelt, mil ma ei muretse mitte millegi pärast ja olen kõigega rahul. Kardan küll, et seda sõprade gängi õnne mulle kauaks antud ei ole, midagi tuleb kindlasti, mis paiskab kõik segi- see on alati nii. Seniks loodan, et oskan hinnata neid hetki, mis veel tulemas on.

PS! Väga emotsionaalselt ebastabiilne postitus 26-aastase naisterahva poolt.

Tahtsin jagada ka natuke pilte, kvaliteet kõige hullem polegi. Alustuseks üks päris ilus võte Rummu karjäärist, kus kahe armsa inimesega laupäeval hilisõhtust pikniku pidasime.

DSC_0032

Eile (pühapäeval) käisime Keila-Joal. Ma nüüd ei teagi, kas ma ise olen varem kunagi seal üldse käinud, igasugused mälestused puuduvad.

DSC_0034DSC_0040

Over and out!

Barcelona.

Lõpuks jõudsid minuni kõik pildid ja raske vaevaga suutsin väikse portsu pilte välja sorteerida, et neid nüüd siin esitleda. Pildid on tehtud Go Pro kaameraga, mis on kaasakandmiseks suurepärane. Mahub ilusti taskusse ja ei ole raske.

Kui küsisin tuttavalt, mida ta soovitab Barcelonas kindlasti näha, siis mainis ta kõige esimesena hoopis puuvilju. Tegimegi Siimuga õige mitu mandariini või klementiini pausi.

0
Kohe näha, et mingit laadi lõunamaalisem teema.

1
Olime kohapeal (ilma reisimisteta) 4 päeva ning kui välja jätta viimane päev, siis ühistranspordi abi me ei kasutanud. Liikusime igale poole jala ning selletõttu olid meie päevased “jalutuskäigud” üle 10 km pikad. Päeva lõpuks lõid jalad tuld välja ning mõte igasugustest treppidest ajas ahastusse. Ometi soovis Siim ühel õhtul mööda tõusvat tänavat ülespoole kõndida- oi, kuidas ma vastu vaielda püüdsin. Vaade oli vähemasti seda vaeva väärt. Ülemisel pildil väike puhkepaus poolel teel ja teine siis vaade platvormilt.

4
2
Kuigi Barcelona on üllatavalt väike (pidavat lausa kaks korda Tallinnast väiksem olema), ei jõudnud me siiski kõiki soovitud kohti külastada. Nii palju oli vaadata!

3
Mis me siis ikkagi lõpuks ära nägime? “Seal on see mitte kunagi valmis saav kirik, selle pead kindlasti ära vaatama,” soovitas ema. Vaatasimegi ära! Oli väärt piletit, mille raha eest oleks saanud terve päeva ka Lottemaal veeta. Midagi sellist mu silmad enam rohkem ei näe, Sagrada Familia. Kuigi väidetavalt peaks see siiski kunagi valmis ka saama, siis tahan ikka uuesti vaatama minna. Esialgsete plaanide järgi 2026, kuid kohalikud spekuleerivad 2040- siiski, milline suurepärane kingitus see oleks mu 50ndaks juubeliks.

5
Ilma igasuguse kommentaarita üks väga omapärase arhidektuuriga maja. Casa Batllo.

6
Meil vedas ja Siimul elab sugulane seal- Barcelonas siis, mitte Sagrada Familias- ja tal oli ühel toredal pärastlõunal paar tunnikest aega meile linna näidata. Viis meid mõnusasse Gracia linnaossa, mis oma hinguselt erines kõvasti sellest linnapildist, mida sinnani näinud olime. Iga natukese tänavajupi tagant olid mõnusad pisikesed väljakud. Lisaks soovitas Laura (see sugulane siis), meile ka ühte mõnusat kohalikku restorani. Sõime väga hea sangria kõrvale veel paremat paellat.

7
8
Esimesed kolm päeva (neljast) veetsime Barcelonas ning neljandal otsustasime linnast välja sõita. Kolmanda päeva õhtul käisime jalutamas, et veel viimast võtta. Leidsime end toredast pargist- parc de la Ciutadella.

9
Põhjus, miks me otsustasime linnast välja sõita, oli veel üks meile soovitatud koht- Montserrat. Tegu on siis ühe kloostriga, mis asub väga teistmoodi mägedes. Sinna saamiseks sõitsimegi kohaliku ühistranspordiga- metroo ja rong. Oi kui palav seal maa all oli! Kuid oi kui ilus seal üleval oli!

10
11
Tegime päris palju selfiesed (ei keel ega sõrmed paindu väljendama sõna “enekas”) ning, et siin mitte asja väga kirjuks ajada, tegin lemmikutest ühe väikese kollaaži. Olime ju ikkagi tüüpilised turistid ning iga vaatamisväärsus nõudis enda taustal pildistamist. Arc de Triomphe, la Catedral, Sagrada Familia ja viimasel pildil oleme Font Magica kõrval (purskkaev, mis küll pildile ei jäänud, aga suveõhtuti pidavat vägevat valgusshow’d tegema).

collage
Tagasitulek oli väga väsitav. Hommikul vara lennukiga Barcelonast Bergamosse (Itaalias), seal 8 tundi ootamist ja siis sealt juba Tallinnasse. Kolmandal lennusõidul avanes võimalus istuda akna all. Muide, sõitsin ju lennukiga üldse esimest korda ning minu jaoks oli vägagi normaalne kogemus kui kõrvade pidev lukustumine välja arvata.

12
Kokkuvõtteks ütleks nii palju, et mulle väga meeldis. Vahel oli küll minu jaoks liiga palav, kuid siiski on kahju, et kaua oodatud reis juba läbi on. Järgmisena võiks ette võtta näiteks Iirimaa.

Mõnusat neljapäeva!